Lusuku Lwelulwimi Lwasekhaya Lwemave Emhlaba lugujwa njalo ngemnyaka, mhlaka 21 Indlovana, kuhlonipha nekwemukela Lulwimi Lwasekhaya. Ngekwemlandvo kanye netepolitiki, kubaluleka kweLusuku Lwelulwimi LwaseKhaya Lwemave Emhlaba kwacala ngesikhatsi se-DHAKA, mhlaka 21 Indlovana 1952, lapho khona bantfu kanye nebafundzi lebebatfutfukisa lulwimi badutjulwa, babulawa, baphindze baboshwa ngenca yekushuca kwabo ngekuthula basekela siBangla njengelulwimi lwasekhaya. Bebaphikisana nesincumo lesasitsetfwe nguhulumende wePakistan lesasitsi si-Urdu ngiso kuphela lulwimi lolusemtsetfweni hhayi siBangla. Bona kepha bebafuna kutsi siBangla sibe lulwimi lolusemtsetfweni kanye nesi-Urdu. Ekuphikisaneni kwabo nembuso bashuca ngekuthula ngaphandle kweKholeji yeTekwelapha. Kuleso sigameko kwadutjulwa kwabulawa bashuci. Ngemuva kweminyaka leminyenti lamanye emave atsatsa sincumo sekubesekela. Nguloku-ke, lokwenta kutsi ngemuva kweminyaka leminyenti iBangladesh, isekelwa yiSaudi Arabia, yetfula siphakamiso emhlanganweni we-UNESCO, lowawubanjwe eParis, ngemhlaka 21 Indlovana 1952, sekutsi abakhunjulwe futsi badvunyiswe ngekulwela Lulwimi Lwabo Lwasekhaya. ENingizimu Afrika kwaba nekwengetwa kwemalungelo elulwimi lwasekhaya kanye nekutfutfukiswa kwekusetjentiswa kwato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni, lokufaka ekhatsi tilwimi temaKhoi, temaNama nemaSan, nelulwimi lwetandla.
IBhodi YetiLwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika yaniketela ngekugujwa kweLusuku lweLulwimi Lwasekhaya Lwamhlabawonkhe. LeBhodi yenta lomkhulu umsebenti wekutfutfukisa nekuvikela tonkhe tilwimi letisemtsetfweni. Ngekugubha Lusuku Lwemave Emhlaba Elulwimi Lwasekhaya, i-PanSALB icinisekisa kutibophetela kwayo ekugcizeleleni bulwiminyenti, kukhulisa lwati ngemalungelo elulwimi, kanye nekugcugcutela tinchubomgomo leticinisekisa kusetjentiswa nekutfutfukiswa kwelulwimi lwasekhaya.
Lusuku Lwelulwimi Lwasekhaya Lwemave Emhlaba Lwanga-2025 lugujwe esifundzeni saseMpumalanga ngenhloso yekukhutsata kwehlukahlukana kwetilwimi, bulwiminyenti kanye nekulondvolotwa kwetilwimi tendzabuko. Lomcimbi bewuhanjelwe ngulabo labatsintsekako labamcoka labaphindze badlale tindzima tabo kutelulwimi. Letihambeli letihloniphekile lababuya kulamatiko: i-DCSR, i-DSAC), i-DBE), nabo bonkhe labasondelene netetilwimi kulesifundza. Bacondzisi beluhlelo bekungu Mnu. J.J. Mayisela weSilulu SeSiswati naDkt. S. Maepa, longumphatsi kaPanSALB.

Mnu. L. Schultz, wePanSALB, wetfula inkhulumo yekuvula. Wakhuluma ngekusetjentiswa kweMtsetfosivivinyo lowatiwa nge-BELA kanye neteMfundvo. Wabeka watsi iPanSALB icinisekisa kutsi “kubete lulwimi lolusala ngemuva” nakukhutsatwa kuphindze kutfutfukiswa tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika. Wakhutsata ema-platform lavulekile kanye netinhlelo te-digital kutsi aticinisekise kuba khona kwetilwimi teSintfu ku-inthanethi. Wephetsa ngekutsi “sikhatsi sekungalingani kumele sifike esiphetfweni”.
Nkt. Z. Ndima, we-DSAC, ukhulume ngekutinikela kwelitiko lakhe ekutfutfukiseni nasekulondvoloteni Tilwimi Temdzabu taseNingizimu Afrika. Watsi i-DSAC isekela imiklamo ye-UNESCO, kugubha Liviki Letilwimi tase-Afrika kanye Nelusuku Lwelulwimi Lwasekhaya Lwemave Emhlaba. Wakhutsata batali kutsi bacinisekise kutsi bantfwana babo bafundze lulwimi lwabo lwasekhaya ngobe loko kuba sisekelo sentfutfuko kubo. Wachubeka wabala lokwentiwa litiko lakhe ekutfutfukiseni tilwimi lokwafaka ekhatsi kutsi lichasha tati telulwimi, lihlanganisa emagama etilwimi tendzabuko, liphindze lihumushe imibhalo nalokunye lokunyenti.
Inkhosi MI Mdluli wetfula umlayeto wekwesekela. Wagcizelela indzima lebalulekile yekufundzisa bantfwana tilwimi tabo emakhaya kute babe nesisekelo sesikolwa. Wabe sewuncenga bantfu kutsi bahlale bakhumbula imvelaphi yabo, buve babo, kanye nebuntfu babo.
Sikhulumi selusuku, Dkt. S.L. Masuku, we-UNESCO, lophindze abe lilunga le-AU, wetfula inkhulumo lechaza indzima yelulwimi njengendlela yekwemukelana lokuhamba embili esintfwini. Wevakalisa kugceka tinhlelo letibuya ngephandle kwakulelivekati le-Afrika, letenta bantfu bakhetse tilwimi taseYurophu. Wakhutsata kutsi i-Afrika ayibeke embili lokutidzingo tayo. Waphetsa ngekutsi longalwati lulwimi lwakhe lwekutalwa, usuke angatati kutsi ungubani.

Nkt. Ledwaba wetfula egameni leTemfundvo Lesisekelo Empumalanga, wagcila ekwetfulweni kwetifundvo telulwimi lwasekhaya. Watsi i-MTBBE yenta siciniseko sekutsi bafundzi bafundziswa ngato tonkhe tilwimi. Nkt. Ledwaba waphawula ngekutsi kuvamisile kutsi batali bafune kutsi lulwimi lwekufundzisa etikolweni lube siNgisi nobe siBhunu, nanobe imitsetfomgomo ivumela kusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya ekufundziseni bantfwana etikolweni.
UMnu. Ndlovu, waniketa imiklomelo yekuhlonishwa kwalabaphumelele ngemalengiso kutifundvo telulwimi eMpumalanga nga-2024. Umphatsi wePanSALB kanye naletinye tiphatsimandla betfula imiklomelo kubafundzi labente kahle etilwimini tendzabuko. Nkt. N. Mashinini yena watfola umklomelo wekubongwa ngekukhicita bafundzi labahamba embili elulwimini lweSisutfu iminyaka lemitsatfu ilandzelana.
Adv. J.A. Mokoena, wePLC, wetfula inkhulumo yekwephetsa. Wagcizelela kutsi lulwimi luhlobene nemagugu kanye nesitfunti sebuntfu. Wagcugcutela wonkhe umuntfu kutsi atigcabhe ngelulwimi lwakhe.
UMnu. J.J. Dantile, wetfula emavi ekubonga, Wendlulisa kubonga kutivakashi letihloniphekile, tikhulumi, nalabatsintsekako kanye netinini tonkhe tetetilwimi, labente lomcimbi waba yimphumelelo.
Lulwimi Yingcebo Yemuntfu, Lukhulume, Uluphile!