Mayelana natsi

UMLANDVO WE-PanSALB

 SENDLALELO SEMLANDVO 

 Ibhodi Yetilwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika yasungulwa ngekwemibandzela yeMtsetfo weBhodi Yetilwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika we-59 wanga-1995  lowachitjelwa waba nguMtsetfo we-PANSALB Lochitjelwe wanga-1999. LeBhodi yasungulwa ngekuya kweMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika (Umtsetfo we-106 wanga-1996) kutsi:

(a) ikhutsate, iphindze futsi yente kutsi kube netimo letivuna kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni nelulwimi lweSikhoe nelwesiSan nelulwimi lwetimphawu

(b) ikhutsate iphindze futsi icinisekise kuhlonishwa kwato tonkhe tilwimi letisetjentiswa ngalokwetayelekile yimimango yaseNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi Sijalimane, Sigrikhi, Sigujarati, Sihindi, Siputukesi, Sitamil, Sitelegu, kanye neSi-urdu;   Si-arabhu, Sihebheru, Sisanskrit, kanye naletinye tilwimi letisetjentiselwa tinhloso tetenkholo lapha eNingizimu Afrika

YINI INDZIMA LEDLALWA YI-PANSALB?

I-PanSALB noma Ibhodi Yetilwimi Tonkhe TaseNingizimu Afrika yasungulwa yiPhalamende (Umtsetfo we-59 wanga-1995, lowachitjelwa nguMtsetfo we-10 wanga-1999) kute kutsi ku: 

  • Tfutfukiswe tilwimi lwti-11 letisemtsetfweni, kanye 
  • Nekutfutfukisa bulwiminyenti lapha eNingizimu Afrika 
  • Umtsetfosisekelo ukhuluma nge-PanSALB kuSigaba se-6 nawuchaza emalungelo elulwimi.
    Umtsetfo we-PanSALB ugunyata kutsi isungule tifundvo nelucwaningo lokuhloswe ngako kutsi kukhutsate kuphindze futsi kwente kutsi kube netimo letivuna kutfutfukiswa kwaletilwimi leti-11 letisemtsetfweni, kanye neKhoe, Sisan nelulwimi lweTimphawu lwaseNingizimu Afrika

IMIKHAKHA  I-PANSALB LEGCILE KUYO 

 Kubalulekile kusho kutsi leBhodi ibukana nebuciko bayo bekutfutfukisa tilwimi ngalemikhakha lekugcilwe lelandzelako:

  • Kuhlelwa Kwekuma Kwekusetjentiswa kweLulwimi 
  • Lulwimi Kutemfundvo 
  • Kuhumusha neKutolika 
  • Kwakhiwa kweTichazamagama (Ilekhzikhografi), Itheminoloji nemagama eTindzawo 
  • Kutfutfukiswa kweTemibhalo (Ilitheresha) neTilwimi Lebetinganakwa eSikhatsini Lesendlulile 
  • Emalungelo eLulwimi neKungenelela 
  • Lucwaningo

I-PanSALB igunyatwe ngumtsetfo kutsi iphenye ngetikhalo letimayelana nekungahlonishwa kwemalungelo elulwimi kusuka kunoma ngumuphi umuntfu, inhlangano noma sikhungo.

I-PanSALB ichuba imihlangano lapho khona bamangali nebabekwacala basuke bakhona, futsi-ke ngekuya kwaloko lekutfolile ingancoma tinyatselo letifanele kutsi titsatfwe ngulelo litiko noma sikhungo lesitsintsekako. 

Inchubomgomo yelulwimi nemtsetfo
I-PanSALB isebentisene kakhulu neLitiko Letebuciko Nemasiko kulenchubomgomo yayo yavelonkhe yekusetjentiswa kwetilwimi kutemfundvo lephakeme, leyetfulwa nga-2003, kanye nakuMtsetfosivivinywa weTilwimi taseNingizimu Afrika kanye naleminye imitamo leminyenti yekucinisisekisa kutsi iNingizimu Afrika inabo bantfu labadzingekako labatawufezekisa loMtsetfosivivinyo nawuphasiswa uba ngumtsetfo. Lemitamo, leyamenyetelwa ngendlovulenkhulu 2004, ifaka ekhatsi sikimu semfundzate wahulumende wetifundvo tangemuva kweluphotfulo lwekucala lwetifundvo telulwimi, kutolika nekuhumusha, kanye nekuhlela lucwaningo lwelulwimi netikhungo tekutfutfukisa lulwimi kute kugcilwe etilwimi letiyimfica taleti leti-11 taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni: Sisutfu saseLebowa, Sisutfu, Sitswana, Siswati, Sivenda, Sitsonga, Sindebele, Sichosa kanye neSizulu. 

EMANDLA NEMISEBENTI YALEBHODI

Emandla neMisebenti yaleBhodi,  njengobe kubekiwe kuMtsetfo we-PANSALB longunombolo ye-59, 1999 nakuMtsetfo weKuchibela we-PANSALB, 1999, ngulena lelandzelako:


1.  TINHLAKA TE-PASALB

Ibhodi ngendlela lekuchazwe ngayo yiBhodi ngekufaka satiso kuGazethi nakuGazethi yeSifundza itawusungula:

(a) likomidi lelulwimi lesifundza esifundzeni ngasinye kuyeluleka nganoma nguluphi ludzaba lwelulwimi esifundzeni noma-ke lolutsintsa sifundza noma-ke nguyiphi incenye yaloko lapho khona kute likomidi lesifundza noma lapho khona likomidi lelulwimi lesifundza lineligunya mayelana netilwimi letisemtsetfweni tesifundza lesitsite kuphela: Uma likhona likomidi lelulwimi lesifundza esifundzeni lesitsite, futsi lelo komidi, ngekubona kweBhodi limelele ngalokwenele tilwimi letisetjentiswa kulesifundza, lelo komidi-ke litwutsatfwa njengalelisungulwe ngekwemibandzela yalesigatjana kuphela nje uma lichubeka nekumelela.

(b) umtimba welulwimi lotayeluleka nganoma nguluphi lulwimi, lulwimi lwetimphawu noma luchumano lwekwengeta noma lolunye, lapho khona kute umtimba welulwimi waloluhlobo, noma-ke lapho khona umtiba welulwimi lokhona awenti tinhloso tawo: Uma ngabe lowo mtimba ukhona, utawutsatfwa ngekutsi usungulwe ngekwemibandzela yalesigatjana.

(c) Timphiko [tekwakhiwa kwesichazamagama tavelonkhe] kutsi tisebente njengetinkampani letibekelwe umkhawulo wesicinisekiso ngaphansi kwesigaba se-21 seMtsetfo weTinkampani, 1973 (Umtsetfo longunombolo-61 wanga-1973) futsi itawukhipha timali tekufezikiswa kwemisebenti yato:  Uma ngabe imemorandamu ne-ma-athikili labeka imitsetfosimiso yekusebenta yaletimphiko itawufaka ekhatsi lemitsetfomgomo lelandzelako:

(i) Loluphiko lutawutiphendvulela ngembi kweBhodi mayelana netimali lolwabelwe tona. (ii) Loluphiko lutawuhamba ngekwetinchubomgomo teBhodi (iii) Loluphiko lutawugcina imitsetfomgomo yekukhutsata kutfutfukiswa kwetilwimi.

2. UMTSETFO WELULWIMI/ INCHUBOMGOMO YELULWIMI/ KUSEBENTA NGETELULWIMI

Ibhodi itawu:

(a) kwenta tiphakamiso mayelana nanoma ngumuphi umtsetfo lohlongotwako noma lokhona, kusetjentiswa kwelulwimi kanye nenchubomgomo lebukene netindzaba telulwimi ngalokucondze ngco noma ngalokungakacondzi ngco kunoma nguliphi lizinga lahulumende, mayelana futsi nanoma ngutiphi tichibelo letiphakanyisiwe tekucitsa noma kungena esikhundleni saloyo mtsetfo, kusetjentiswa kwelulwimi nenchubomgomo.

(b) kwenta tincomo kumitimba yembuso kuwo onkhe emazinga ahulumende lapho ibona leso sinyatselo njengalesingatsatfwa ekwemukeleni tindlela lekuhloswe ngato kukhutsata bulwiminyenti ngekhatsi kuluhlakamsebenti lweMtsetfosisekelo

(c) kweluleka mayelana nekuchunyaniswa kwekuhlela kwendlela yekusebenta kwelulwimi eNingizimu Afrika

3. BULWIMINYENTI

Ibhodi itawukhutsata ngemandla kucashelwa/kwatiwa kwebulwiminyenti njengemcebo wavelonkhe.

 

  1. KUTFUTFUKISWA KWETILWIMI LEBETINGANAKWA ESIKHATSI LENGCILE

    Ibhodi itawukhutsata ngemandla kutfutfukiswa kwetilwimi lebetikadze tinganakwa esikhatsini lesendlulile

    5. LUCWANINGO

    Ibhodi itawenta loku:

    (a) kusungula tifundvo nelucwaningo lokuhloswe ngako kukhutsata nekwenta timo letivuna kutfutfukiswa nekusetjentiswa:

    (i) kwato tonkhe tilwimi teRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika
    (ii) tilwimi temaKhoe nemaSan; kanye
    (iii) neLulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika

    (b) kusungula tifundvo nelucwaningo lekuhloswe ngalo :

    (i) kutfutfukisa tilwimi taseNingizimu Afrika lebetikadze tinganakwa;
    (ii) kungancishiswa kwemalungelo laphatselene nelulwimi nekuhleleka kwekusetjentiswa kwetilwimi lebekukhona kusukela mhla tinge-27 Mabasa 1994
    (iii) kukhutsatwa kwebulwiminyenti eNingizimu Afrika
    (iv) kukhutsatwa kwekusebentisa umcebo welulwimi waseNingizimu Afrika; kanye
    (v) nekuvikela kusetjentiswa kwanoma nguluphi lulwimi ngenhloso yekucaphata, kuba kwengama noma kwehlukanisa.

    6. KUNGENELELA NEMALUNGELO ELULWIMI

    Ibhodi itawenta loku:

    (a) kuniketa mahhala lusito loludzingekako ngekwenhloso yekungenisa sikhalo futsi lapho kudzingeka khona itawusita labo labakhalako ngetidzingakalo tekungenisa sikhalo (b) [futsi ngekwemitamo yayo ingenta kutsi] ekutfoleni sikhalo lesibhaliwe iphenye ngaletinsolo letishiwoko tekunyatsela lilungelo lelulwimi, inchubomgomo yelulwimi noma kusetjentiswa kwelulwimi

    [Caphela: Ibhodi ngekwemitamo yayo ingaphenya/tinsolo letishiwoko/tekunyatselwa kwemalungelo elulwimi; futsi ingabitela enkantolo nanoma ngumuphi umuntfu, umtimba noma umtimba wembuso kutsi unikete bufakazi uphindze futsi ukhipha nanoma ngumaphi emarekhodi noma emadokhumenti lakhona]

    7.  KUSEBENTISANA NALEMINYE IMITIMBA

    Ibhodi itawenta loku:

    (a) kuchumanisa kusebentisana nalamanye ema-ejensi ekuhlela kusetjentiswa kwelulwimi langaphandle kweminyele yeNingizimu Afrika (b) kuphokophela kukhutsata kusondzelana kute kutsi kusebentisana emkhatsini wayo nanoma nguluphi lolunye luhlaka lwembuso, umuntfu, umtimba webantfu noma sikhungo lesibandzakanyeka ekutfutfukiseni nasekukhutsateni lulwimi; (c) ngembi kwekwenta noma kushicilela umbiko, lokutfoliwe, imibono, itfole seluleko-

    (i) selikomidi lelulwimi lesifundza lesitsintsekako lelisungulwe ngaphasi kwesigaba-8(8)(a) (ii) nanoma ngumuphi umtimba wembuso mayelana neludzaba lolutsintsa ngco noma ngalokungasiko ngco noma nguluphi lulwimi, inchubomgomo yelulwimi noma kusetjentiswa kwelulwimi lokwentiwako, lokufezekiswa noma lokuphakanyiswa ngulolo noma kulowo mtimba wembuso (iii) nanoma ngumuphi umtimba welulwimi losungulwe ngaphasi kwesigaba se-8(8)(b); noma (iv) ngunoma ngumuphi lomunye umuntfu, licembu, umtimba welulwimi noma sikhungo lesibandzekanyekako noma lesinenshisekelo yekukhutsata tilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni ngekumema bantfu kutsi bangenise tetfulo ngekwatisa, mayelana naludzaba lolu kungaba kwatisa kuGazethi noma kuGazethi yeSifundza

    [Caphela: Likomidi, umtimba wembuso  noma umtimba welulwimi lokukhulunywe ngawo lapha ngetulu utawuphoceleleka kuniketa seluleko lesicelwa yiBhodi]

    8. LEMISEBNETI LELANDZELAKO INGENTIWA YIBHODI NGEKUBONA KWAYO:
    Ibhodi inga:

(a) cela nanoma nguluphi luhlaka lwembuso kutsi luyinike lwatiso mayela nanoma ngutiphi tindlela tesigungu semtsetfo noma tekulawula letitsetfwe ngiyo letiphatselene nenchubomgomo nekusetjentiswa kwelulwimi (b) kweluleka nanoma nguluphi luhlaka lwembuso mayelana nekufezekiswa kwanoma ngumuphi umtsetfo lohlongotwako noma umtsetfo lokhona, inchubomgomo noma kusebenta lokubukene ngco netindzaba telulwimi (c) kulandzelela kugcinwa kwanoma ngusiphi seluleko lesiniketwa ngekwemibandzela yesigaba (b) (d) mayelana nemisebenti yetisetjentiswa telulwimi ngalokubanti lokulinganako, kuniketa imiyalo mayelana kanye nekulandzelela

(i) emazinga lafanele lancunywe yiBhodi yaleto tinsita kanye
(ii) nekwetfulwa kwaleto tinsita.

(e) ingacabanga ngemigomo netinchubomgomo teMtsetfosisekelo letiphatselene ngalokucondze ngco noma lokungakacondzi-ngco netindzaba telulwimi jikelele:

(i) kulandzelela kutfotjelwa kwemigomo yeMtsetfosisekelo lemayelana nekusetjentiswa kwelulwimi (ii) kulandzelela lokucuketfwe kanye nekugcinwa kwemtsetfo lokhona nemtsetfo lomusha, kusetjentiswa kwelulwimi kanye nenchubomgomo lebukene ngco noma lengakabukani ngco netindzaba tetilwimi kunoma nguliphi lizinga lahulumende (iii) kusita kanye nekulandzelela kwakhiwa kwetinhlelo netinchubomgomo lekuhloswe ngato kukhutsata kusetjentiswa nekuhlonishwa kwetilwimi letisemtsetfweni ngalokulinganako, lapho kutsatfwa tinyatselo tekucinisekisa kutsi imimango lesebentisa leto tilwimi iyalitfola litfuba lekusebentisa tilwimi tawo etimeni letifanele (iv) kusungula, kuhlanganisa nekugcina idathabhesi kufaka ekhatsi, kepha akugcini ngemadathabhesi: (aa)  ato tonkhe tinyatselo temtsetfo (kufaka ekhatsi imigomo lekuMtsetfosisekelo) lebukene netindzaba telulwimi: kaye (bb)  nayo yonkhe inchubomgomo nekusetjentiswa kwelulwimi kunoma ngusiphi sikhungo noma umtimba wembuso lobukene ngco noma longakabukani ngco netindzaba telulwimi

(f)  ekugunyata nanoma ngumuphi lomunye umuntfu noma umtimba webantfu noma sikhungo kutsi sente lucwaningo siphindze futsi silungiselele tinshicilelo egameni layo futsi ngekwalenhloso lena ingenta kutsi kubekhona tinsita tanoma ngubani lomunye umuntfu noma umtimba noma bantfu noma sikhungo (g) ibite nanoma ngumuphi lomunye umuntfu kutsi atewutfula bufakazi ngembi kwayo, noma akhiphe nanoma nguyiphi idokhumenti nanoma nguluphi lwatiso lwaloluhlobo noma intfo lengadzingeka ekwenteni imisebenti yeBhodi.

(h) ekweluleka hulumende kutsi anike bantfu noma emacembu latsintseke kabi kakhulu mayelana nekunyatselwa kwemalungelo elulwimi imali nalolunye lusito. (i) Kuchubekisa lomgomo kanye nenhloso yekusebentisa emandla ayo nekwenta imisebenti yayo: 
(i)  kwakha imitsetfosimiso nekukhipha tatiso
(ii)  kushicilela lemitsetfosimiso netatiso kuGazethi nakuGazethi yeSifundza
(j)  kubonisana nekusebentisa nanoma ngumuphi lomunye umuntfu noma umtimba webantfu lonelwati lolukhetsekile nesipiliyoni setinkinga tetilwimi taseNingizimu Afrika, noma-ke lobandzakanyeka ekutfutfukiseni nasekukhutsateni lulwimi

KWAKHIWA KWETICHAZAMAGAMA NETHEMINOLOJI 

Lomunye umkhakha i-PanSALB legcile kuwo ngulona wekwakhiwa kwetichazamagama netheminoloji. Kwabhaliswa Timphiko Tavelonkhe Tekwakhiwa Kwetichazamagama letiyimfica nga-2001, umsebenti wato kuhlanganisa tichazamagama letilwimilunye naleminye imikhicito kwelekelela ngekutfutfukiswa kwelulwimi. Timphiko teSibhunu, Singisi, Sizulu, neSichosa setishicilele emavolumu lamanyenti tetichazamagama tato letilulwimi lunye. Luphiko lweKwakhiwa kweTichazamagama lweSivenda, lolutinte eNyuvesi yaseVenda, lwetfulwa sichazamagama semhlaba sekucala seSivenda ngaKholwane 2004, futsi lulindzeleke kutsi lushicilele luhlaka lwekugcina nga-2006 noma-2007. Letimphiko tekwakhiwa kwetichazamagama titinye kutikhungo tetemfundvo lephakeme kuyo yonkhe iNingizimu Afrika. Luphiko ngalunye lulawulwa yibhodi yebacondzisi futsi lubhaliswe njengenkampani lekuSigaba se-21 (lengenti inzuzo), levumela loluphiko kutsi lube nelilungelo lekutakhela imali yekwenta umsebenti wayo.